Tere sõbrad!

On juba vaheag :) ja lapsed saavad ilma vanemateta kodus lõbutseda ja pikalt magada ;) kuid see kestav vaid nädalaega,ja siis hakkab jälle see kool.kuid lõbutsege vaheajal ja olge toredad :) täiskasvanutele kes seda loevad soovin toredaid tööpäevi :)

tere jälle! :)

Tere! :)
me pole jõudnud ammu kirjutada,kuid on juhtunud palju toredat :) käisime klassiga rakkvere linnuses ja lähme varsti teatrisse :) me oleme nüüd juba viies klass :D tulemas on klassiõhtu,kuid me vaatame seal ainult filmi :/ aga tore on ikka.vaheaeg on ka juba tulemas :) siuke tunne et alles kaks nädalat tagasi hakkas alles kool :D aeg läheb ruttu... :)

Kiek in de kök

Käisime klassiga kiek in de kökis ehk kiika kööki. Seal koraldati meile orienteerumis mäng. Parim võiskond sai igaüks pastaka ja teised said helkuri. Peale seda läksime pastjoni käikudesse. See oli ikka ilgelt lahe, seal pidi ka kummitama. Mingi valge naine öösel käib seal ringi. Enamus oli seal minevik, aga lõpuks sõitsime tuleviku rongiga tuleviku. Tuleviku rong sõitis 50 m 10 minutit see oli suht igav sest samal ajal käis mingi jura film ekraanil. Rootsi ehitatud pastjoni käikudes olid hästi suured ämblikud, kuid sinna me ei läinud, sest see oli korrastamata. Kiek in de kök oli jube lahe, soovitav giidiga minna siis veel huvitavam. Torni ossa me ei jõudnud ja muuseumisse ka mitte, aga arvan, et  need sama lahedad kui pastjoni käigud.

Isadepäev koolis

Suur AITÄH Karoliine vanaisale, kes rääkis meile oma tegemistest merel. Saime muuhulgas kuulda, kuidas väga suurt hulka kalu laevaga püütakse ning kuidas Titaanikul abisignaal edasi anti. Eriti põnev oli katsetada erinevaid sidevahendeid, mida vanasti ja tänapäeval sõjaväes kasutatakse.

Jon Silveri vanaisale ütleme TÄNAN selle eest, et saime kuulda tema tööst kaubanduses ja hobist metsas. Rääkisime jahist - miks, millal, kuidas, millega ning sellest, kuidas relvadega ettevaatlik olla. Saime teada, kuidas padrunid töötavad ja nägime päris jahipüssi.

Aga siis läksid tunnid edasi ning aeg oli meisterdada isale kaart.

Tulevikukool

Meie oleme umbes 9-aastased ja käime 3.a klassis Kiili Gümnaasiumis. See on suur H-tähe kujuline maja, mille ühes nurgas on meie klass. Kui aga juhtuks nii, et ühel hommikul ärkame üles ja avastame, et ühe öö asemel on mööda läinud 100 aastat... siis millisesse kooli me jalutaksime?  

Õpilased sõidavad kooli oma väikese sõidukiga, kuhu mahub ainult 1 inimene. See sõiduk sõidab mööda maad ja lendab õhus, kui vaja. Kool on suur ümmargune klaasist maja. Uksest saab sisse ja välja nupule vajutamisel. Õpikuid, vihikuid, paberit ja pliiatseid pole. On ainult arvutid. Õpetajad on robotid. Koolis on vahetusjalatsiteks rulluisud, mille kiirust saab muuta. Õpilased õpivad ainult seda, mida tahavad ja mis neie meeldib. Koduseid ülesandeid ei anta.

Helen

Kool saja aasta pärast võiks olla suur ja uhke maja. Maja võiks olla välgu värvi. Kooli söökla võiks olla suur ja iga inimene, kes sööklasse sisse astub, selle inimese juurde tuleb tool, mis viib inimese laua juurde. Kooli klassiruum võiks olla tavaline, et lapsi mahuks piisavalt. Kooli õppeained võiksid olla keemia, matemaatika, eesti keel, inglise keel, geograafia, ajalugu, bioloogia ja loodus. Kooli katusel võiks olla puhkeruum. Iga koolilaps võiks koolist tasuta nutitelefoni saada. Koolis võiks olla igal õpilasel oma arvuti, mis kooli minejatele antakse. Vahetunnid võiksid kesta pool tundi ja tunnid võiksid kesta ka pool tundi. Koolis võiks olla eriline turvasüsteem.

Jon Silver

Kooli ümber lendavad ufod ja nad pommitavad alla komme. Kool näeb välja, nagu vana õuduste loss. Lossis kummitab. Õpilased ainult mängivad koolis ja teevad toredaid asju. Koolis kõik lendavad. Koolis antakse süüa hamburgerit.  Maja küljes ripuvad ämblikuvõrgud. Ja välku lööb. Maas on suur hunnik kommi.

Nele

Saja aasta pärast on koolis 5 kuud suvepuhkust. Kooli minnakse helikopteriga. Inimeseõpetus võiks olla tervisemuuseumis. Kõikides tundides  vaatame filmi. Kehalises kasvatuses võiks mängupüstolite sõda teha. Vahetunnid on pool tundi  ja 5 minutit on õppimine. Klassis on ainult poisid. Robotlauad ja toolid. Kooli ümber kasvab suur troopiline aed ja seal on ka loomad. Koolis võiks olla puhkamistund.

Karmo

Saja aasta pärast käiakse koolis hobustega. Kool näeb välja  nagu vana loss. Lapsed lähevad kell 3.00 öösel. Seal käivad ka kummitused. Esimene tund on lohe taltsutamine. Teine tund on hobuste jooks. Ja kolmas tund on keemia. Viimane tund on  kehaline. See kool on veel ümmargune. Kõik koolikotid on ka ümmargused. Selline on siis Kiili kool.

Gedi

Isadepäeva keemiatund

Marcuse onu tuli meile isadepäeva tundi andma. Ta rääkis meile keemiast. Keemikutel peavad prillid ees olema, et nende silmad ei saaks viga, kui midagi peaks plahvatama. Neil peab olema ka kittel seljas, et nende riideid kaitsta.

 

Nägime, mis juhtub, kui panna vee sisse süsihappegaasist tehtud jääd: jääst hakkab tulema mulle, mis muutuvad külmaks auruks. 

Ta näitas meile vedelat lämmastikku, mis aurustus kohe, kui see maha valati.

Siin toimus PAUK!!! Marcuse onu pani kunstjääd veepudelisse ja keeras korgi kinni. Kuna süsihappegaas ei pääsenud pudelist enam välja, siis tegi gaas pudeli katki.

Siin plahvatas pudel!!!

Saime teada, et deodorantides on propaani, mis põleb.

Isadepäeva matkatund

Millised 3 asja sina matkale kaasa võtaksid? 

Kas lageda taeva all saab talvel ööbida? 

Millises magamiskotis talvel õues magades külm ei hakka? 

Miks karu inimest kohates tihti tagakäppadele tõuseb?

Kuidas teha nöörist nii tugevat sõlme, et seda saab käeraudadena kasutada? 

Mida teha siis, kui sa metsas ära eksid?

KÕIKE seda ja palju muud kuulsime Jonna isalt. Aitäh!!!

Meie esimene klassiõhtu (tegelikult klassi pärastlõuna).

Lauamängude aeg

 

 Väike vahepala...

 Õun, ploom või pirn? (Tegelikult pirne polnudki!)

 

Lennuväljal

Mina küsisin ja sain täna teada... 

Miks nätsu närimine aitab kõrvade lukkuminemise vastu?
- Nätsu närimine tasakaalustab rõhu sinu kõrvas ja paneb lihased liikuma.
Mis on selle lennuki tippkiirus?
- 100 korda suurem kui autol ehk 800 km/h.
Mille abil tõuseb lennuk õhku?
- Mootori ja kiiruse abil.
Mille abil saab lennuk lennata?
- Lennuk lendab mootorite abil.
Kuidas piloot teab, kuhu lennukit juhtida?
-Piloot vaatab radarit ja muid seadmeid.
Miks on lennukil tiibu vaja?
-  Tiivad aitavad lennukil tasakaalus olla ja maanduda.
Mis on selles töös kõige huvitavam?
- Iga päev on teistest erinev.
Mis on selle lennuki nimi?
- Selle lennuki nimi on Linda. 

Rabas käik

Me läksime rabasse kahe klassiga matkama. Seal oli  väga tore. Pooled lapsed ja isegi A klassi õpetaja jäid peaaegu rappa kinni. Me käisime rabas ja seal oli sammal, sambla peal olid jõhvikad. See turismitalu, kus me olime, oli  väga lahe. Seal olid kolm batuuti, ronimistrossid ja -köied nagu Nõmme seikluspargis, võrkkiiged, isetehtud ping-pongi laud ja reket, koroona laud, isetehtud jalgpallivärav, noolemäng, isetehtud kiiged ja võrkpalliväljak. Ma sain teada, et kolmandik rabast on vesi ja seda, et igal aastal kasvab raba 1 mm võrra. Mulle meeldis rabas väga. 

 

Raba kasvab aastas umbes 1 mm. Kui raba on 11 m sügav, siis on see 11000 aastat vana. Rabas kasvavad pohlad ja murakad ja palju taimi. Raba ääres vajub rohkem kui raba keskel. Meie klassiga käisime Keava lähedal rabas. Seal oli üks talu ja see taluperemees lubas meil enda hoovis mängida kuni me rappa läheme.

 Kui me kohale jõudsime, oli meil  natuke aega puhkuseks, siis läksime rappa.Olles raba alguses, oli sookailu lõhn päris vänge. Alguses oli ka sinikaid. Meie giid ütles, et raba pinnas kasvab 1 mm aastas. Läksime edasi ja laudtee sai otsa, pidime pehmel pinnasel kõndima. Seal oli palju jõhvikaid. Kui me edasi kõndisime, oli seal üks sipelgapesa. Lõpuks jõudsime tagasi ja grillisime vorste ja vahukomme. Peale seda oli tund tuhkust ning siis läksime tagasi kooli juurde.

Lemmik loomade päev!!!